Väetamine ja mullahooldus
Sügisväetis: millal ja kuidas aeda sügisel väetada
okt.
Lühidalt: sügisel antakse aeda väetist, milles on vähe lämmastikku ning palju fosforit ja kaaliumit. Parim aeg on augusti keskpaigast septembri lõpuni; oktoobris võib veel väetada muru ja kaevamisele minevat aiamaad, kuni muld pole külmunud. Lämmastikurikast kevadväetist sügisel ei anta, sest see paneb taimed uuesti kasvama ja noored võrsed külmuvad talvel ära.
Miks sügisel üldse väetada?
Sügisväetamise eesmärk ei ole kasvu kiirendada, vaid taime talveks ette valmistada. Kaalium aitab võrsetel puituda ja rakkudel külma paremini taluda, fosfor tugevdab juurestikku. Mitmeaastased taimed – maasikad, marjapõõsad, viljapuud, püsililled ja muru – koguvad sügisel varusid, millest nad kevadel kasvu alustavad. Kui sügisel toitu napib, on kevadine algus aeglasem ja saak väiksem.
Üheaastastele köögiviljadele sügisväetist ei anta. Pärast saagikoristust saab tühjale peenrale anda väetist, mis jääb mulda järgmiseks kevadeks, või lubjata, kui muld on happeline.
Mis vahe on kevad- ja sügisväetisel?
Pakendil on kolm numbrit, näiteks 5-15-25. Need näitavad lämmastiku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K) protsenti.
| Kevad- ja suveväetis | Sügisväetis | |
|---|---|---|
| Lämmastik (N) | rohkem – lehtede ja võrsete kasvuks | vähe – ei ergita kasvu |
| Fosfor (P) ja kaalium (K) | keskmiselt | palju – juured, puitumine, talvekindlus |
| Millal | aprill–juuli | august–september (oktoober) |
| Näide | kevad- ja suveväetis NPK 8-20-30 | suve- ja sügisväetis NPK 5-15-25 |
Mida, millal ja kui palju: sügisene väetamiskava
Kogused on ruutmeetri kohta. Puistake graanulid taime ümber ja kastke; puude ja põõsaste all väetage nii laialt, kui ulatub võra.
- Maasikad ja marjapõõsad – kohe pärast saagikoristust, 20–50 g/m². Maasikal tekivad just augustis ja septembris järgmise aasta õiepungad.
- Viljapuud ja ilupõõsad – augusti keskpaigast, 20–50 g/m². Uue puu istutamisel segage istutusauku 50–80 g/m².
- Muru – augusti lõpust septembri lõpuni, 20–50 g/m². Sügisväetatud muru talvitub paremini ja läheb kevadel varem roheliseks. Kui murus on palju sammalt, sobib kevadeks samblatõrjega muruväetis.
- Püsililled ja sibullilled – 20–50 g/m²; tulpide ja nartsisside istutamisel umbes 20 g/m² mulla sisse.
- Tühi aiamaa enne kaevamist – 40–80 g/m² ja segage kaevates mulla sisse.
Väiksemasse aeda piisab 1 kg pakendist, suurema muru ja viljapuuaia jaoks on soodsam 10 kg kott.
Okaspuud ja elupuuhekid sügisel
Okaspuudele ei anta pärast juuli keskpaika lämmastikuga väetist. Sügisel on neile tähtsam vesi: kui sügis on kuiv, kastke elupuid ja kuuski enne maa külmumist korralikult läbi. Talvel aurab okastest vett edasi, aga külmunud mullast juured seda kätte ei saa – sellest tuleb suur osa kevadisest pruunistumisest.
Kui okkad olid suvel kollakad, on põhjus sageli magneesiumipuudus. Selle vastu aitab mõrusool, mida antakse kasvuperioodil kastmisvees. Pange see kevadeks kirja. Okaspuudele mõeldud väetised leiate okaspuude ja rododendronite väetiste alt.
Muud sügisesed tööd, mis on väetamisega seotud
- Lupjamine. Hilissügis pärast saagikoristust on lupjamiseks hea aeg. Enne mõõtke mulla pH – vt aia lupjamise juhendit. Lupja ja väetist ei anta samal päeval.
- Viljapuude tüvede valgendamine oktoobris–novembris kuiva ilmaga kaitseb koort talvise päikesepõletuse ja lõhenemise eest. Selleks on tüvevalgendid.
- Kasvuhoone muld. Pärast tomatite ja kurkide koristamist on õige aeg mulda parandada. Täpsemalt kirjutame sellest tomati ja kurgi väetamise juhendis.
Levinud vead
- Kevadväetise jäägid antakse sügisel ära, „et kotti ei jääks“. Lämmastik paneb põõsad uuesti kasvama ja noored võrsed külmuvad.
- Väetis puistatakse kuivale mullale ja jäetakse kastmata. Graanulid jäävad pinnale ega jõua juurteni.
- Kogust suurendatakse kindluse mõttes. Liigne väetis kõrvetab juuri ja uhutakse sügisvihmadega põhjavette.
Korduma kippuvad küsimused
Kas oktoobris võib veel väetada?
Jah, muru ja kaevamisele minevat aiamaad võib väetada oktoobris, kuni muld pole külmunud. Maasikate, marjapõõsaste ja viljapuude sügisväetamiseks on parim aeg august ja september, hiljem on mõju väiksem.
Kas sügisel võib anda lämmastikväetist?
Mitmeaastastele taimedele mitte. Lämmastik ergitab kasvu ja talve eel tekkinud noored võrsed külmuvad ära. Sügisväetises on lämmastikku vähe, näiteks NPK 5-15-25.
Mis vahe on sügisväetisel ja kevadväetisel?
Sügisväetises on vähem lämmastikku ning rohkem fosforit ja kaaliumit. See tugevdab juuri ja aitab taimel talveks valmistuda. Kevadväetis on mõeldud kasvu ja lehtede jaoks.
Kui palju sügisväetist ruutmeetrile panna?
Tavaliselt 20–50 g/m² maasikatele, marjapõõsastele, viljapuudele, püsililledele ja murule. Tühjale aiamaale enne kaevamist 40–80 g/m². Täpne kogus on toote pakendil.
Kas lupja ja sügisväetist võib anda korraga?
Ei. Lupja ei segata sõnniku ega ammooniumlämmastikku ja fosforit sisaldavate väetistega. Andke need eri aegadel, näiteks väetis septembris ja lubi hilissügisel.
Kas toataimi peab sügisel väetama?
Enamikku toataimi väetatakse oktoobrist veebruarini vähem või üldse mitte, sest valgust on vähe ja kasv aeglustub. Erand on kasvulambi all kasvavad taimed. Vt toataimede talvise väetamise juhendit.
Kõik aiaväetised leiate kategooriast Väetised. Kuni 8 kg pakid saadame SmartPosti pakiautomaati, raskemad kulleriga ukse ette.